Ujumine ja paadisõit
Villa on varustatud aerupaadiga, mis on kliendile rendiperioodil (loomulikult mitte talvel) vabalt kasutuses.
Paadisõidul kandke alati korralikult selga pandud turvavesti!
Paadiga sõites ei tohi püsti tõusta, paat võib kergesti kiiluda!
Parim koht ujumiseks on kas rand või kai. Terve mõistus on parim turvavarustus, mis sul ujumisel (ja ka muidu) on!
Ärge jätke lapsi järelevalveta vee lähedusse!
Talvel olge õrna jääga ettevaatlik!
Isegi kui järv näib olevat üleni jääs, pole jää tingimata piisavalt tugev, et inimest kanda!
Tule tegemine
Tule tegemine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades ja kohtades:
- saunaahi
- kamin
- väligrill
Küttepuude lisamisel jälgige, et avatud luugi korral ei lendaks sädemed kaminast välja. Ärge jätke luuki pikemaks ajaks lahti! Puid põletades, olgu siis saunaahjus või kaminas, on suitsuavade avamine hädavajalik! Samuti on hädavajalik hoida suitsuavad lahti nii kaua, kuni põlemisprotsess on täielikult lõppenud (söed on täiesti mustad, ilma sädemeteta).
Küünlaid põletades hoidke küünlaid alati mittesüttival pinnal ja nii, et need ei saaks ümber kukkuda!
Siseruumides ei ole suitsetamine lubatud.
Ärge jätke sigaretikände õue!
Villa fuajees/esikus on tuletekk.
HÄDAOLU KORRAL
Millal helistada 112?
Soomes kasutame ainult ühte hädaabinumbrit 112. Sama hädaabinumber 112 töötab kõigis EL-i riikides. Hädaabinumbrile 112 saab helistada tasuta igalt telefonilt, ilma suunakoodita. 112-le saab helistada ka välisriigi mobiiltelefoniühenduselt. Te ei vaja ikkagi suunakoodi, lihtsalt valige 112.
Hädaolukorras helista 112
Soomes on ainult üks hädaabinumber. Palun ärge helistage hädaabinumbril, välja arvatud juhul, kui teil on tõsine hädaolukord, mille lahendamiseks vajate kiiret abi ametiasutustelt (politsei, parameedikud, tuletõrjujad, sotsiaalteenistused).
Mandri-Soome hädaabikõnedele vastavad koolitatud ERC operaatorid kuues hädaabikeskuses. Kõnedele vastatakse sõnadega “Hätäkeskus – Nödcentralen”.
Palun kuulake tähelepanelikult operaatori juhiseid ja vastake nende küsimustele lühidalt.
Millal helistada 112
- Kui teil on hädaolukord või vajate ametiasutuste kiiret abi
- Kui teate või kahtlustate, et kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või ohus
Kuidas hädaabinumbrit õigesti kasutada
Hädaabinumbri kuritarvitamine on karistatav. Tarbetud kõned võivad põhjustada viivitusi tegelikele hädaolukordadele reageerimisel ja sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed.
Häirekeskuse ameti meiliaadresse ei saa kasutada hädaolukordadest teatamiseks.
Kui te pole kindel, kas teie olukord on hädaolukord või mitte, on alati parem karta kui kahetseda ja helistada hädaabinumbril. Helistage ise, kui saate. Kui palute kellelgi teisel teie nimel helistada, võib teile abi saamine viibida.
Ärge kasutage hädaabinumbrit
- üldiste päringute või nõu küsimiseks,
- teavitama mitteeluohtlikest häiretest, nagu elektrikatkestused, või kui olukord ei ole kiireloomuline.
Igameheõigused Soomes
Igamehe õigused võimaldama inimesed:
- liikuda jalgsi, suusatada ja jalgrattaga looduses, näiteks metsades, looduslikel niitudel ja veekogudes,
- ratsutada hobustega,
- viibida ja ajutiselt ööbida piirkondades, kus on samuti lubatud liikumine,
- korjama metsamarju, seeni ja kaitsmata taimi,
- nurga- ja jääkala ning
- paadiga sõita, ujuda ja end vees pesta ning jääl liikuda.
Igamehe õigused ei võimalda inimesed:
- häirida maaomaniku maakasutust,
- liikuda hoovides, haritavatel aladel või haritavatel põldudel,
- raiuda või kahjustada kasvavaid puid,
- võtta kuivanud või mahakukkunud puitu,
- võta sammal või samblik,
- süütama lahtise tule võõra maa peal,
- häirida koduruume, näiteks telkida eluruumidele liiga lähedal või teha müra,
- visake prügi keskkonda,
- lase oma lemmikloomad jookse vabalt kõikjal ilma jalutusrihmata,
- tuua oma koer avalikku randa,
- lase oma koeral ujuda avalikes ujumiskohtades,
- sõita mootorsõidukiga maastikul,
- häirida või kahjustada lindude pesi või tibusid,
- häirida loomi või
- jahti või kala ilma vastavate lubadeta.
Kui pole selge, kas igameheõiguste alal saab tegevust teha või mitte, tuleks võimalike konfliktide vältimiseks maaomanikuga eelnevalt kokku leppida.